Tshivenda Second Additional Language CAPS Document Grades 10-12 kavo-057

Tshivenda Second Additional Language CAPS Document Grades 10-12 kavo-057

This is the Tshivenda Second Additional Language CAPS Document (Curriculum and Assessment Policy Statement) for the Further Education and Training (FET) Phase, Grades 10-12, issued by the South African Department of Basic Education. It sets out what must be taught, learnt and assessed in Tshivenda Second Additional Language across Grades 10, 11 and 12, and …

Read more

Tshivenda First Additional Language CAPS Document Grades 10-12 kavo-028

Tshivenda First Additional Language CAPS Document Grades 10-12 kavo-028

This is the Tshivenda First Additional Language CAPS Document (Curriculum and Assessment Policy Statement) for the Further Education and Training Phase, Grades 10-12, issued by the South African Department of Basic Education. It sets out what must be taught, learnt and assessed in Tshivenda First Additional Language across Grades 10, 11 and 12, and is …

Read more

khudano ndi mini? Tshivenda Literature

Khudano ndi mini?

Kha ri gude nga ha khudano (conflict) kha manwalwa a nganea a tshivenda. khudano ndi mini? Khudano ndi musi hu si na pfano vhukati ha vhaanewa, vha tshi fhambana nga mihumbulo. Kana: Khudano ndi u sa andana ha vhaanewa/vhabvumbedzwa kana zwigwada zwa vhathu buguni ya nganea. Izwi zwi nga vhangwa nga zwithu zwo fhambanaho hu …

Read more

Nganea Vhutshilo Ndi mini?

Nganea vhutshilo ndi mini?

U nwala Nganeavhutshilo ya Mufu: Tshivenda Grammar Nganea vhutshilo ndi mini? Nganea vhutshilo i amba nga ha vhutshilo ha mufu. I katela ḓivhazwakale yawe na zwoṱhe zwa ndeme zwine zwa mu kwama. Nḓowelo ndi ya uri i ṅwalwa kha bambiri ḽa mbekanyamushumo ya ḓo vhalwa nga ḓuvha ḽa mbulungo kana ḽa tshihumbudzi. Nganeavhutshilo ya mufu …

Read more

Mirero ya Tshivenda na Thalutshelodzo

mirero ya tshivenda

Hafha ri amba nga ha mirero ya Tshivenda na thalutshedzo dza yo. Heyi mirero i wanala kha Ngoma ya vhatei. Kha ri vhulunge tshivenda tsha hashu ri ise phanda na sialala. Mirero ndi mini? Mirero ndi kuambele kwa kale na kale kwo kamataho vhutali.Mirero ndi kuambele kune ku si shanduke tshivhumbeo tsha-kwo, kwa dovha kwa …

Read more

Vhurifhi ha Tshishaka na Tsumbo: Tshivenda Grammar

Vhurifhi ha Tshishaka na Tsumbo: Tshivenda Grammar

Vhurifhi ha Tshishaka na Tsumbo: Uvhu ndi vhurifhi vhune wa ṅwalela muthu ane wa mu ḓivha, a nga vha shaka, khonani kana mufunwa. Dzhielani nzhele ṱhoḓea dza vhurifhi ha tshishaka: Vhurifhi ha tshishaka vhu tea u vha na: Ḓiresi nthihi (kha tshanḓa tshaula) Datumu yo ṅwalwaho nga vhuḓalo Ndumeliso kana theshano (tshiga tsha u vhala …

Read more

Manweledzo (Samari) ndi mini, na tsumbo: Tshivenda Grammar

Manweledzo (Samari) ndi mini, na tsumbo: Tshivenda Grammar

Manweledzo (Samari) ndi mini, na tsumbo: Tshivenda Grammar Manweledzo (Samari) ndi mini Musi ni tshi khou nweledza dzhielani zwitevhelaho ntha: Unweledza nga mbuno dzo tiwaho. U nweledza mafhungo a kha phara. U sa unulula mitala. U nwala tshivhalo tsha maipfi nga ngomu zwitangeni. U tevhedza ndaela yo ṋewaho. U shumisa luambo lwo kulutedziwaho. Zwithu zwa …

Read more

Akhironimi, Likateli (Makateli), Pfanywa, Homonimi, na Pholisemi

Akhironimi, Likateli (Makateli), Pfanywa, Homonimi, na Pholisemi

Akhironimi, Likateli (Makateli), Pfanywa, Homonimi, na Pholisemi: Tshivenda Grammar. PFUFHIFHADZO KANA AKHIRONIMI Tsumbo dza akhironimi: ANC-African National Congress LRC-Leaner Representative Council LIKATELI (Makateli Likateli ndi ipfi liangaredzaho zwithu zwinzhi. Tsumbo dza likateli: Munamba-vhuswa vhu no bikwa nga mafhi. Mudzadze-mufumakadzi ana lutshetshe. PFANYWA Pfanywa ndi maipfi o fhambanaho manwalele, fhedzi a tshi amba zwi no fana. …

Read more